Estonia profile

Overview

2022. aastal moodustas energia lõpptarbimine Eestis ligikaudu 2,74 miljonit toe’d. Võrreldes 2000. aastaga suurenes lõpptarbimine ligikaudu 11,4%. Muutunud on aga erinevate tööstusharude energiatarbimise osakaalud lõpptarbimises. Kui 2000 aastal tarbis kodumajapidamise sektor ligikaudu 39.3% kogu energia lõpptarbimisest, siis 2022. aastal vaid 35,5%, osatähtsus kogu lõpptarbimisest vähenes 3,7 pp. Tööstuse osakaal on vähenenud 10,4 protsendipunkti võrra, 23,6-lt protsendilt 2020. aastal 13,2%-le 2022. Samal perioodil suurenes aga transpordisektori osakaal 8,3 protsendipunkti, ja tertsiaarsektori osakaal 4,7 protsendipunkti ning põllumajanduse osakaal 1,2 protsendipunkti. 

Lõpptarbimise energiatõhusus, mõõdetuna ODEXi abil, paranes aastatel 2000-2022 keskmiselt 1,9% aastas. Tööstuses on energiatõhususe suurenemise tempo püsinud stabiilsena (umbes 5,6% aastas alates 2000.), transpordis ligikaudu 0,9% ja kodumajapidamiste sektoris umbes 1,2% ning äri-ja avalikus sektoris 0,4%.

Energiatõhususe osas on Eesti seadnud 2030. aastaks eesmärgiks hoida energia lõpptarbimine 32–33 TWh/a (umbes 2,84 Mtoe) tasemel. EL-i energiatõhususe direktiivi (2023) uue redaktsiooni kohaselt karmistatakse ka Eesti energiasäästukohustust ning 2030. aasta maksimaalne lubatud lõpptarbimine on senise 33 TWh (2,84 Mtoe) asemel 30 TWh (2,58 Mtoe). ). 2022. aastal oli energia lõpptarbimine Eestis 2,74 Mtoe ehk energia lõpptarbimine on jäänud viimase kümnel aastal enam-vähem samale tasemele.

Siiski on energia lõpptarbimises toimunud mõningane struktuurne nihe. Kasvanud on äri- ja avaliku (eelkõige info ja side, kaubanduse, kutse- ja tehnikategevuse) energianõudlus ning vähenenud on tööstussektori energiatarbimise osatähtsus kogutarbimises. Energiakasutuse vähenemist tööstuses põhjustab ka süsihappegaasi hinna oluline tõus pärast 2017. aastat EL heitkogustega kauplemise süsteemi raames. COVID-19 pandeemia mõju vähendas ka tööstuse energianõudlust aastatel 2020–2022 ning transpordienergia tarbimine langes 2020. aastal aga suurenes aastatel 2021 ja 2022 taas.

Buildings

Soojuse eritarbimine hoonetes m2 kohta  on alates 2000. aastast vähenenud ligikaudu 20% (s.o 1% aastas), peamiselt soojuspumpade suurenenud kasutamise tõttu. Mõne aasta (nt 2007–2008) pikaajalisest trendist tulenevad väikesed kõikumised on tingitud asjaolust, et normaliseerimine soojakraadipäevadega ei korrigeeri ilmastiku mõju "täiuslikult", eriti kui aastased kõikumised on suured. Joonis 4 illustreerib erinevate energiakasutuse liikide osakaalu muutusi kodumajapidamistes (va küte). Elektritarbimise osakaal kodumasinate ja valgustuse jaoks on suurenenud (7,6 protsendipunkti) seoses soojuspumpade laialdasema kasutamisega, samas on vähenenud energitarbimine sooja vee tootmiseks (6 protsendipunkti) ja söögi tegemiseks (1,6 protsendipunkti). 

2021. aastal oli elamumajanduse energiatarbimine ligikaudu 0,038 miljoni toe võrra suurem kui 2000. aastal. Kõige rohkem aitasid energia tarbimist vähendada elamutes rakendatud energiasäästu meetmed (energiasääst kokku umbes 0,241 miljonit toe-d). Samas on aga muud tegurid: kliima mõju (0,033 miljonit toe-d),  rohkem eluruume (0,133 milj toe-d), elustiili muutused, rohkem elektriseadmeid, suuremad kodud (0,133 milj toe-d), jne) suurendanud elamumajanduse energiatarbimist.

Nii energiatarbimine kui ka elektritarbimine töötaja kohta on alates 2000. aastast kasvanud vastavalt 19% ja 58%. Põhjuseks on uute kliimaseadmetega varustatud hoonete kasutuselevõtt ja muude elektriseadmete laialdasem kasutamine. Energia lõpptarbimine äri- ja avalikus sektoris on alates 2008. aastast olnud üsna stabiilne, järgides sama trendi nagu töötajate arv.

Pikka aega olid riiklikud hoonete energiatõhususe meetmed suunatud põhiliselt elamusektorile. Olukord muutus 2010. aastal kui nn rohelise investeerimisskeemi raames hakati rahastama ka avaliku sektori hoonete muutmist energiatõhusamaks, kasutades selleks KHG heitkoguse kvootide (AAU) müügist saadud vahendeid. Valitsuse tegevuskavades on rõhutatud, et avaliku sektori energiatarve nõuab teravdatud tähelepanu, kuivõrd avaliku sektori käitumine peab andma eeskuju ülejäänud sektoritele. Samal ajal on kavas jätkata elamute energiakasutuse tõhustamist, otsides võimalusi ka pereelamute olukorra parendamiseks. Kaugküttesüsteemidesse tehtavatele investeeringutele saab taotleda riigi toetust. Kõik omavalitsused, kes koostavad kohaliku energiamajanduse arengukava saavad samuti taotleda riigipoolset toetust. Kavas on vajadusel anda toetust ka lokaalsele küttele kui selle arendamine, alternatiivina kaugküttele, end majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt õigustab.

Transport

Maanteetransport moodustas 2022. aastal 97,4% kogu transpordisektori energiatarbimisest. Võrreldes 2000. aastaga on maanteetranspordi osatähtsus kogu transpordisektoris kasvanud umbes 7 pp. Raudteetranspordi osatähtsus on vähenenud 6,4 protsendipunkti võrra, 8%-lt 2000. aastal 1,7%-le 2022. aastal. Veetranspordi osatähtsus on vähenenud ca 0,6 protsendipunkti ja õhutranspordi osakaal on jäänud samaks. 

2022. aastal vähenes bussitranspordiettevõtete reisijateveo maht võrreldes 2000. aastaga 15,8 protsendipunkti. Raudteetranspordiettevõtete reisijateveo maht vähenes 2000. aastaga võrreldes 1,3 protsendipunkti. Sõitjateveo maht isikliku sõiduautoga suurenes 17 protsendipunkti võrra, aastal 2022. See kasv on peamiselt tingitud autode arvu kasvust.

Kaubavedu raudteel moodustas 2000. aastal kogu kaubaveost 88,4%, 2022. aastal 31,9% (osakaal vähenes 56,5 protsendipunkti). Samas on kaubavedu maanteel 2022. aastal võrreldes 2000. aastaga kasvanud 56,5 protsendipunkti. Maanteekaubavedu moodustas 2000. aastal 11,6% ja 2022. aastal 68,1%.

2022. aastal oli transpordisektori energiatarbimine 46% suurem kui 2000. aastal. Selle trendi taga on peamiselt reisijateveo suurenemine (+0,225 Mtoe) ja struktuurimuutused (erasõidukite ja maanteekaubaveo osakaal liikluses, mis on suurem kui 2000. aastal). suurendas tarbimist +0,205 Mtoe võrra). Need mõjud on suuremad kui energiasäästuefektid (-0,124 Mtoe). ja muud tegevused (-0,014).

Praeguse ajani mõjutatakse energiakasutust transpordis põhiliselt kütuste aktsiisimaksude abil. Aktsiismäärasid on viimase 22 aasta jooksul tõstetud kümnel korral. Valitsus on otsustanud soodustada väiksema keskkonnamõjuga ja madalama energiakuluga autode kasutuselevõttu. Seni rahastati energiatõhususe projekte energiasektoris põhiliselt nn rohelise investeerimisskeemi raames. Edaspidi kavatsetakse transpordi energiakasutust ohjata läbi nelja tegutsemissuuna: • transpordivajaduse vähendamine, sh kaubavedude efektiivsemaks ning keskkonnasäästlikumaks muutmine ja sundliikumist vähendavad planeeringud, • ühistranspordi kasutuse suurendamine ja • sõidukite ökonoomsuse suurendamine ning • alates 2025 aastast ka autode registreerimise ja aastamaksuga. 

 .

Industry

Tööstussektori energiatarbimine on aastatel 2000-2022 märkimisväärselt vähenenud, ligikaudu 38% ehk 2,1% võrra aastas. Ligikaudu veerandi  tööstussektori energiatarbest tarbivad energiamahukad tööstusharud – mittemetalsete mineraalide tööstus (s.h tsement) ja paberitööstus. Ülejäänud energiamahukate tööstusharude (keemiatööstus, värvilised metallid ja teras) osatähtsus Eesti töötlevas tööstuses on väike. Eesti jaoks olulisemad tööstusharud metsa- ja toiduainete tööstu on ("muude harud").

Eestis olid varem kõige energiamahukamad tööstusharud tsemendi- ja paberitööstus. Alates 2020. aastas ei toimu aga Eestis enam energiamahukat klinkeri tootmist ja tsementi valmistatakse importklinkrist. Seetõttu on 2022. aastal vähenenud tonni tsemendi tootmiseks vajaliku energia tarbimine ligikaudu 97% võrreldes 2000. aastaga. Paberiühiku tootmiseks vajalik energiakulu on samal perioodil vähenenud ca 52% (3,2% aastas).

Energiasääst (-0,752 milj toe) ja tööstuse struktuursed muutused vähem energiamahukate harude suunas (-0,177 milj toe) tõid kaasa energiatarbimise vähenemise alates 2000. aastast. Seevastu aktiivsuse kasv (0,661 milj toe) ja mõned muud tegurid on säästuefekti osaliselt vähendanud. Selle tulemusena on  tööstussektori  summaarne energiatarbimine aastatel 2000–2022 vähenenud 0,219 miljoni toe võrra.

Tööstuses on täna hinnanguliselt 30%-line soojuse ja 10%-line elektri kokkuhoiu potentsiaal, mille saavutamine eeldab nii tehnoloogia uuendamist kui teadlikkuse kasvu, mis peaksid soodustama innovatiivsete tehnoloogiate kasutuselevõttu. Kliimapoliitika kontekstis on oluline keskenduda KHG kauplemissüsteemi väliste sektorite energia- ja ressursisäästu edendamisele. Seetõttu on käivitatud tööstusettevõtetele suunatud energia- ja ressursitõhususe meede, mis on mõeldud ressursi- ja energiasäästuvõimalustest teavitamiseks ning süsteemse ressursikasutuse analüüsi ja vastavate investeeringute soodustamiseks. Investeeringute eesmärk on vähendada ühe toodangu ühiku kohta kuluva ressursi kogust ja suurendada Eesti ressursitootlikkust.